Meeled meeles ehk kunst kliinikus
10.01.2021
Triinu Soikmets
Kui Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS (ld „meel“) kolis uutesse ruumidesse, soovis keskuse juhatuse liige ja partner, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus, et seal oleks võimalik eksponeerida ka tema ja ta abikaasa isiklikku kunstikollektsiooni. Seinad said seega sirged, valged ja korralikult valgustatud. Paljude patsientide jaoks on vaimse tervise teenustele tulek pika aja jooksul ainus põhjus kodust väljuda, nii saavad nad lisaks ka esteetilise kogemuse ja ka kunstinäitust külastada. Praegu on keskuses avatud Maarit Murka näitus SENSES (ingl „meeled“).
Kuidas täpselt jõudis kunst SENSUSesse? Mis oli nurgakiviks?
Kogu meie ooteruumi sisekujundus sai inspiratsiooni Laurentsiuse maalist, millelt suured silmad vaatavad näituste vahepealsel ajal vastu igale meie patsiendile. SENSUSes on varem toimunud Margus Tõnnovi isiknäitus, nüüd Maarit Murka oma. Näituste vahepealsel ajal on SENSUSe seintel meie enda kunstikogu tööd ja valitud ikka nii, mis sisult psühholoogiliselt kõnetaks, paneks kaasa mõtlema, vormistaks interjööri. Meie isiklikus kogus on töid nii juba siitilmast lahkunud kunstnikelt kui kaasaegsetelt noortelt autoritelt. Ka taieseid on mitmest meediumist: maale, graafikat, akvarelle, skulptuure, pliiatsijoonistusi, tekstiilikunsti… Nii on kogus Evald Okase, Olev Soansi, Aleksander Pilari, Tõnis Vindi, Malle Leisi, Peeter Alliku, Vive Tolli, Jüri Arraku, Olav Marani, Albert Gulki, Laurentsiuse, Juss Piho, Valeri Vinogradovi, Per William ja Sirje Peterseni, Helle Vahersalu, Evi Tihemetsa, Kadi Pajupuu, Mark Kalev Kostabi, Maarit Murka ja teiste töid.
Ühe kunstisõbra jaoks on palju seinapinda suur õnn.
Lisaks kujutavale kunstile olete oma ruume sisustanud ka disainvalgustite ja -mööbliga. Millistest põhimõtetest lähtuvalt on kogu ruumi- ja sisekujundus loodud?
Kui hakkasime sisearhitekt Ines Käärmaga büroost Ace of Space kavandama SENSUSe uusi ruume, siis oli meie plaan kohe, et ruumid peavad võimaldama eksponeerida kunsti. Oleme ambulatoorse psühhiaatria kliinik, mistõttu vajame palju loomuliku valgusega kabinette. Nii jooksevad meie ruumid mööda aknaääri nii, et nende ette tekib pikkade seinaruumidega avatud eeskoda ja avar loomuliku valgusega ooteruum. Muidugi leiab head kunsti ka igast kabinetist. Ka oleme proovinud ooteruumi kujundada lounge’ina selliselt, et see mõjuks pigem kellegi koju külla tulemisena, mitte steriilse psühhiaatriakliiniku ooteruumina. Nii patsiendid kui meie psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid, psühhoterapeudid peaksid end tundma siin mugavalt ja hästi. Kliendid istuvad psühholoogilisi teste täites meie ooteruumis üsna kaua. Seetõttu võimaldab ka mööbli valik ja paigutus erinevalt eraldumist ning privaatsust. Ruum peaks toetama psüühikat. Saagu ümber see aeg, kus psühhiaatriakliinikud olid pimedad, koledad nurgatagused kohad!
Ja nüüd Maarit Murka juurde, kellelt on eksponeeritud teie juures muljetavaldav kogus töid – üle 50. Tegu on korraga ülevaatenäitusega ja sisutiheda interjöörilahendusega, mis moodustab mööda koridore käies omaette labürintja maailma. Kas antud juhul oli eesmärgiks saavutada visuaalselt intensiivne tulemus, eksponeerida nii palju kui võimalik, või midagi muud?
Ülevaatenäitus peaks tekitama mulje loomingu kulgemisest läbi kunstniku enda elu ja tegemiste. Nii ei ole see väljapanek mitte ainult näitus, vaid ühe naise elulugu. Näitusel on eksponeeritud töid alates aastast 2003. Maarit on vaatamata noorest east elanud väga huvitavat, emotsionaalselt sageli väljakutsuvat, värvikat elu. Nii on keeruliste vanemlike suhetega lapsepõlvest pärit protestivast kunsti- ja filmikooli tudengist saanud ema ja elukaaslane, maali- ja installatsioonikunstnik. Igal ajahetkel on tal olnud suur tung väljendada end läbi loomingu.
Iga eluetapp on teda kõnetanud erinevalt, mistõttu on kogu ülevaatenäitus imeline psüühiline teekond läbi kriiside ja tõusude, neid erinevate meediumite läbi vormistades.
Kui nüüd võrrelda vaimusilmas SENSUSe valget ruumi ühelt poolt ilma ühegi kunstiteose ja disainielemendita ning teiselt poolt sellise Murka-maailmaga, siis millisel tundeskaalal vastavad muljed varieeruvad? Millised värvid ja varjundid on tühjusel võrreldes täidetusega?
Psühholoogiliselt jätab tühjus fantaasiale enam ruumi, kuid tegutsemiseks vähem võimalusi. Psüühikahäirega patsiendile võib tähendada see enam muretsemist oma probleemide pärast, negatiivseid emotsioone, suuremat enesele keskendumist… Muidugi võib ka mõni kunstitöö vallandada varem kogetud traumadega seotud kujutluspilte, negatiivset mõtisklemist… Tahame, et ruum ise – meil on patsientide ootealal ka palju kunsti- ja erialaseid raamatuid, suur ajakirjade valik – ja eksponeeritud kunst annaks psüühikale vaheldust. Vaheldus tegevustes ja kogemustes aitab meeleolu hoida ning tõsta.
Millist tagasisidet olete saanud SENSUSe külastajatelt ja klientidelt?
Kunst kõnetab meid erinevalt lähtuvalt meie isiksusest, käesolevast emotsionaalsest seisundist, varasemast kunstikogemusest. See teeb mulje erinevate inimeste jaoks väga unikaalseks. Oleme saanud palju positiivset tagasiside nii oma ruumide, kunstikogu eksponeerimise kui kunstinäituste kohta. Muidugi ka negatiivseid hinnanguid ja kriitikat tööde sisu, valiku ja paigutuse osas. Iga kogemus on meile tunnustuseks, sest see näitab, et inimene märkab, tema tähelepanu on endalt ära ja ta uudistab oma keskkonda. Igatahes ei jäta eksponaadid kedagi ükskõikseks, pakuvad erinevaid aistinguid, mis teevad psühhiaatrilisele teenusele tulekust natuke teistsuguse kogemuse. Ka ei saa vast iga galerii uhkustada sellise külastajate arvuga – tööpäeviti külastab meie maja umbes 50-70 inimest.
Näitus pakub vaheldust ka keskuse töötajatele, meile on see vaimse kasu saamise projektiks.
SENSUS tegeleb niivõrd delikaatse ja privaatse teemaga nagu seda on inimese siseilm. Kas kunsti kogemine aitab teie klientidel end avada? Kuidas haakuvad Maarit Murka tööde isiklikud ja sotsiaalsed teemad SENSUSe väärtuste ja eesmärkidega?
Meie töö sisuks on ambulatoorne laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikahäirete diagnostika ning ravi. Oleme väike psühhiaatriakliinik, mis on alati püüdnud käia kaasas kõige uue ja kaasaegsega – oleme spetsialiseerunud tõenduspõhisele psühhoteraapiale, mis enamlevinud psüühikahäirete korral on esimene soovituslik ravivalik, ning esimeste seas Eestis rakendanud erinevaid ajustimulatsioonimeetode. Proovime olla sisult suured. Küllap seetõttu panevad Maariti tööd meie spetsialiste enam kaasa mõtlema ja arutlema. Visuaali taga on nii palju sisu, tõlgendamisruumi ja Maaritil endal jutustada pikad lood visuaali sündimise taga. Nende viimastega ta mind kindlasti lõplikult ära võlus. Tema tööd on sisult väga suured. Ja kui paljude erinevate materjalidega ta töötab: lõuend, metall, vineer, pleksiklaas… Olen pidanud maha mitmeid sisukaid vestlusi oma patsientidega Maariti teoste üle, kasutanud mõnda Maariti tööd psüühika toimimise metafoorina, näinud patsientide kogetud erinevaid tugevaid emotsioone näituse külastamisel…
Milline on teie enese lemmikteos antud väljapanekul?
Mul on mitmeid lemmikuid. Maariti fotorealistlike tööde osas pean sageli inimestele seletama, et ei, see pole foto. Maarit on suurepärane joonistaja. Meie ooteruumis väljas olev neljast maalist koosnev seeria „Object 3.1-3.4“, mis olnud näitusel „Object in mirror are closer than they appear“, on kindlasti üks, mis mulle enim meeldib. Aga neid on palju ja veel.
Minu suurim lemmik leidis aga minu kodus koha juba näitust planeerides. Oma kunstikogusse soetasin hiljaaegu viiest tööst koosneva vineerist kastides pleksiklaasile maalitud emotsionaalse seeria „Sisus“ autorist endast. Kui neid töid esmalt Maariti ateljees nägin, siis olid suud, silmad, ninad kihtidena segamini aetud ja kogu komplekt meenutas mulle psühhootilise seisundi või düsmorfofoobia olemust.
Mis on teie isikliku kunstikogu koostamise printsiibiks?
Oleme abikaasaga kunsti kogunud nüüd juba 16 aastat. Alustasime pulma-aastapäeva kingitustest, kinkinud head Eesti kunsti lastele tähtpäevadeks. Nüüd ei ole ammu enam tähtpäevi oodanud ja kogusse on saanud töid soetatud igal ajal nii, et kunsti ostust on saanud endast eraldi tähtpäev. Töid on kogusse ka kingitud.
Pea kümme aasta olen vedanud ka sõpruskonna nn kunstiklubi, mis hea sõbra sisearhitekt Madis Liplapi juhendamisel kunagi algatatud sai. Nüüd oleme külastanud kunstnike ateljeesid siin- ja sealpool piire, teinud kunstireise üle ilma, käinud näitustel ja korraldanud erinevaid kunstiteemalisi üritusi. Nii on kunstiga tegelemisest saanud tore hobi ja vaba aja veetmise viis koos sõpradega.
Olen püüdnud valida meie kogusse töid, mis mind erialaselt kõnetaks, puudutaks psüühika toimimise printsiipe, aitaks väljendada inimese mõtete, tunnete ja käitumise omavahelisi seoseid, psüühilisi probleeme, nende väljendusi ja sellega toimetulekut. Iga töö kogus räägib selle kohta erineva loo ja on esmalt mind ennast kõnetanud. Oleme kogusse teadlikult valinud erinevaid meediumeid, samuti olen püüdnud enamiku kaasaegsete kunstnike teostest soetada nii, et saaksin ka kunstniku endaga kokku. Nii on igal tööl ka hindamatu personaalne väärtus. Sageli saavad kunstiostudest pikad, sisukad ja privaatsed vestlused loomingust kuni psüühiliste väljakutseteni välja. Mitmeid kunstnikke on olnud ka minu patsientide hulgas. Kõrge loomingulisuse tase toob sageli kaasa suurema haavatavuse ka psüühikale.
Käesoleva kriisiolukorra valguses suletakse osaliselt ka näitusesaalid. Kas SENSUSe väljapanek jääb endiselt huvilistele avatuks ja kui jah, siis milline oleks see mõte, mida külastajad võiksid sealt kaasa võtta?
SENSUSe näitusesaal on hetkel avatud jätkuvalt kõigile meie patsientidele. Peale keeluaja lõppu oleme taas avatud ka kõigile teistele huvilistele aadressil Lauteri 5 Tallinnas teisipäeviti ja neljapäeviti kell 16-18 ehk peale meie tööaega, muul ajal meiega kokkuleppel. Mitmetele meie koostööpartneritele oleme näiteks korraldanud vaimse tervise seminare oma kliinikus koos näituse külastamisega. Meie töö sisuks ei ole ammu enam vaid psüühikahäirete ravi, vaid ka nende ennetus.
Vaimne tervis on meil kõigil ja see olgu hoitud igal moel.
